Maailm on Brisbane, 3 Grevillea Place, Bridgeman Downs, Queensland, 4035, Australia

Et kõik ilusti ära rääkida, pean alustama algusest. :)
Jõudsin täna siia, Austraaliasse, kell 9 kohaliku aja järgi. Passikontrollis oli vastas mees kes ei ilmutanud samasugust elevust minu saabumise üle kui seda minu näost välja võis lugeda.
Ootejärjekorras tema juurde sattusin rääkima ühe Oman'ist pärit naisterahvaga, kes töötab nafta laborandina... Sattusin olema see, kellega vesteldes tõstis temas pead soov teha oma elus seda, mida ta tegelikult ka tahab teha. Lennuki peal oli minu pinginaabriks tyrkiche kebabi ärikas Jamal. Ka temaga ei läinud palju aega, et jõuda maailma põhitõdedeni. Lektuurium käis teemadel, et me kõik oleme vennad ja ei peaks üksteist tapma. Eestlane ilmselt ei saa sellisest jutust aru kui puudub kogemus, kus me oleksime kedagi vallutanud, aga kahtlemata oli tema jutus iva. :) See Austraalias elav türklane esitas aga veel teisigi küsimusi, sealhulgas kes oli esimene inimene ning kuidas me üldse tekkisime. Ma  olin küll reisi alguses kuulanud lennuki entertainment süstemist paari esimest minutit kahetunnisest koraanist, kuid vastuste osas jäin tema jaoks ehk liiga arusaamatuks. Rääkida ta mul ka palju ei lasknud, sest tal endal olid kõik vajalikud vastused olemas. Minu jäägitu tähelepanu saamiseks vestluse käigus müksas ta mind iga lause alguses. Uskumatu kuju.

Kui nüüd veel reisi algusesse tagasi minna, siis olgugi et Tallinna lennujaamas tekkis minu viisa olemasoluga probleeme, sujus ülejäänud oma loomulikku rada.

Brisbane'i lennujaamast lahkudes ja kohaliku rongiliiklusega tutvust tehes olin peagi kesklinnas. Palmid, soe kliima, mäed, rohelus.. Siin on kõik olemas.

Kuna minu väsimus oli suur, siis järgmiseks eesmärgiks oli leida endale eluase. Eestis olles sain ma ühe kohaliku kontakti. Temaga varasemalt ühendust võttes selgus, et ta on eestlane. Olgugi, et ma siia eraldi eestlasi vaatama ei tulnud tunnen praegu, et see võib siiski hea olla kui vähemasti on võimalus keele läbi Eestit tunda.
Kuna mul oli ainult telefoni number, mis ei vastanud, hakkasin uurima oma võimalusi. Ostsin kohaliku SIM'i ja üritasin saada läbi telefoni netti. Mis aga selgus oli see, et telefoni kasutamiseks (isegi helistamiseks) peab see olema registreeritud ning selleks oli vaja oluliselt rohkem andmeid kui mina suutsin pakkuda.
Ühel hetkel veel olemasolevale numbrile helistades sain kätte eelpool mainitud kohaliku- Raivo. Telefonis uurides, et kus ma olen selgus, et ta asub minust umbes 100 m kaugusel. Täiesti uskumatu. Peaaegu 2milj linnas...
Läksin tänavale ja nägin teda üle tee lehvitamas. Milline sünkroonsus:)
Selgus, et mul ongi võimalik tema juures tuba rentida, mis maksab 170$ nädal. Selle sees on oma tuba, internet, kirjutuslaud ja pesemisvõimalused. Selgus, et majas elab veel 3 inimest- kaks eestlast ja 1 austraallane.
Peale värskendavad pesu hakkas lendama kõikvõimalikku infot Austraalia kohta.
Algus oli juba paljulubav. Esiteks see, et Austraalias on esindatud kõik maailma top 10 mürgisemat madu - nimed ei jää veel meelde. Üks nendest on selline, et kui tema territooriumile satud, siis ta ajab sind nii kaua taga kuni oled surnud. Hästi rahulik loom iseenesest ju. Sihikindel.

Siis on siin veel püütonid. Nemad ei ole mürgised- nad lihtsalt kägistavad (pildil). Panen teile ühe armsa pildi ka. Ja kellel on küsimus, et kas neid linnas ka leidub- jah, leidub...
Ja siis on siin veel banaanikorjajate lemmik...

Ning veel ämblikud. Ämblikute eest hoiatas juba lennujaamas lennikilt maha tulles suur "reklaam", et kui näed red back'i siis tõmba kiirelt sääred. Et see on surmav aga ülejäänud 2000 liiki lihtsalt hammustavad kõvasti. Red backid pidid armastama pimedaid nurki nagu seinanurgad, laua all olevad nurgad, sahtlid jne. Et selles suhtes on hästi. Ma ei saa öelda, et selline informatsioon mind väga külmaks jätaks. Tervitused siinkohal Jaanale:) Anterol on õigus, ma pole niivõrd Austraalias kuivõrd loomaaias. Uhke. :)

 See viimane pilt siin on ämblik Huntsman. Rahulik.

Kõigele sellele vaatamata tunnen, et siin on lahe. Katus sõidab enamuse ajast ja kontrast Eestiga on ikka väga äärmuslik. Palmid ja rohelus. Käisin poes süüa ostmas ja mingitel hetkedel jään lihtsalt seisma ja vaatan ilmselt sellise kummalise õnnisoleku ja kaunishinge näoga ja ei suuda ära imestada kuhu olen sattunud.

Ma olen nüüd Austraalias.

(Kohalikud tegelased aial: kekod või sisalikud)