Ütlen vaid ehk seda, et siinne aastavahetus on terve päeva üritus- inimesed on linnas liikvel ja sotsialiseeruvad. Õhtul lastakse kaks ilutulestikku- üks lastele kell 20:30 ja teine südaöösel nendele kes siis veel üleval on. Vaatasin mõlemad ära ning ei saaks just öelda, et nende vahe oleks hirmus suur olnud.
Infot ilutulestike kohta sain ühelt jaapanlannalt, kes täiesti juhuslikult läks minust pargipingil istudes mööda ja kui süvenenult lugemise peatasin ja pead tõstsin, siis palus ta mul teha temast Botanic Gardenis pilti. Huvitav on see, et siiani absoluutselt kõik jaapanannad naeravad või siis nende kultuurile omaselt itsitavad ühte moodi.
Kui hakkasin pargist lahkuma, siis tegin juttu ühe paariga, kes nagu selgus olid Saksamaalt- ühesõnaga naabrid..
30-aastane noormees oli jutukas ning õhtu lõpuks tappis isegi minu ära oma jutuga. Tema neiu nagu oodata võib oli aga vaikne. Yin&Yang- eks kogu maailm on selline.
Huvitaval kombel olen märganud, et ma ei ole kogu oma reisi vältel teinud inimestest pilti kellega suhtlen. Nii oli ka see sellel õhtul.
Peale ilutulestikku läksin bussiga koju. Kogu südalinn oli inimeste päralt. Usun, et mõndade kohalikega koos olles ning lähemal asuva öömaja puhul oleksin linna kauemaks jäänud. Inimesed tantsisid küll samba või muude rütmide järgi. Istusid kõikvõimalikes kohtades ning suhtlesid. Politsei oli kõikjal ja South Bank'i piirkonnas vaadati ka kõikide jalakäijate kandamid läbi. Ülejäänud linnas sellist kontrolli läbi ei viidud.
Üks asi veel. Mitte kuskil peale peamise ilutulestiku koha ei olnud kuulda ega näha ei pauke ega ilutulestikku. Siinmail ei ole sellist pürotehnikat poodidest osta- see on illegaalne. Sama moodi ei lastud ka vahuveini korke lendu, vaid kõik toimus huilete ja hüüdude taustal ja väga rahumeelselt.
Kui saabusin oma ööbimiskohta, siis võttis mind vastu külmkapi all istuv konn. Pean mainima, et siinsed konnad on nagu väikesed monumendid- ehk siis väga suured konnad. Ja nagu ikka, on nad mürgised.. Selline oli siis 2011 aasta vastuvõtmine Queenslandis.
Konnal on tõeliselt diip nägu peas, kohe tunda kui palju asjalikke mõtteid tal peas sel hetkel ringi liikus.
ReplyDeleteVägev tulemöllu jäädvustus!
Kalli!
Jah konna kohta väga motliku olekuga olend, kuigi myrgine. Ma loodan et nad ise kallale ei tule ja tuld ei sylita. Veel seda, et missugune heas mottes "vanaaegne ja arukas" kord teil seal nende paugutamiste koha pealt.
ReplyDeleteKena!
ReplyDeleteNovot, ja juba ongi 1/12 aastast läbi. Nii see on. Aga siinset öö-elu armastavat konna kutsun ma monument konnaks, sest tema suurus on omajagu harjumatu. Paar päeva tagasi läksin mööda pimedat teed ja astusin ühele sellisele peale. Õnn on, et ta nii suur on, sest muidu oleks ta saanud surma. Ebamäärasest pinnast jala all ehmatusin ja hüppasin eemale:) Ja praegu saatsin viisakalt uksest välja ühe huntsman'i :) Nad on tegelikult vahvad. Kui teaks et nad ei hammusta, siis on üsna mõnus tunne kui ta käe peal kõnnib. Selline pehme ja hell tapja-ämblik. :)
ReplyDelete